Eesti partikkel jah täidab mitmeid suhtlusfunktsioone, teatmeteostes kajastuvad neist vaid mõned. Partiklite jah/jaa funktsioone suhtluses on uurinud R. Kasterpalu müügivestluste näitel. Analüüs näitab, et partikleid jah/jaa kasutatakse lisaks samameelsuse või jaatuse väljendamisele ka suhtlussekventside jätkamiseks ja lõpetamiseks. Lõpetav funktsioon on naaberpaari järelliikmel (nt vastus kas-küsimusele), aga ka järelliikmele järgneval ülekinnitusel (nt ettepanekuga nõustumisel). Partikleid jah/jaa kasutatakse samuti huvi mittepakkuva teema lõpetamiseks ning keset pooleliolevat kõnevooru kuuldeloleku ja vastuvõtu signaalina. O. Gerassimenko registratuurikõnede võrdluskorpus kinnitab neid tulemusi ning näitab, et eesti partiklite jah/jaa kasutusala on vene suhtluspartiklist oluliselt laiem. Erinevalt eesti partiklitest jah/jaa ei esine vene partiklit infosoovi vastuvõtmisel ning kuuldeloleku ja vastuvõtu signaalina. Küsimus-vastus sekventsis järgneb jah/jaa ootuspärasele vastusele. Tõlkesõnaraamatutes praeguseks käsitlemata erinevused nimetatud partiklite kasutuses tunduvad autoritele piisavalt olulised, et kajastada neid keeleõppes.